TEGEVUSJUHENDAJA KOOLITUS (osaliselt veebis)

ÜLDINFO

21.01.26 - 30.04.26
Tiigi 61b, Tartu (osaliselt veebis)
1990+km
Tutvu õppekavaga
Küsi lisainfot tel 5215046
Registreeru koolitusele!

SIHTGRUPP:

tegevusjuhendaja tööst huvitatud inimesed ja/või psüühilise erivajadusega inimestega kokku puutuvad inimesed, kes vajavad täiendavaid teoreetilisi teadmisi ja oskusi.

MAHT:

260 ak/t (millest 180 ak/t. auditoorset õpet, 64 ak/t praktilist ja 16 ak/t iseseisvat tööd)
EESMÄRK:
koolituse läbinu järgib oma töös erihoolekandesüsteemi toimimise põhimõtteid ja rakendab kliendi arengust ja tegevusvõime tasemest lähtuvalt erihoolekandeteenuseid, et tagada kliendile vaimselt ja füüsiliselt sobiv elukeskkond.
TULEMUSENA:
  • mõistab erihoolekandesüsteemi olemust
  • rakendab erihoolekandeteenuseid lähtuvalt kliendi arengust ja tegevusvõime tasemest
  • valdab klienditöö enamlevinud meetodeid
  • kasutab spetsiifilisi meetodeid klienditöös
  • oskab koostada psüühilise erivajadusega inimestele tegevusplaani
  • hindab kannatanu seisundit ja annab esmast abi

TEEMAD:

  • Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne. Eetika hoolekandes.
  • Arengupsühholoogia alused ja arenguvaldkondade iseärasused puuetega inimestel.
  • Meeskonnatöö alused. Erihoolekandeteenuseid tarbivad sihtrühmad: psüühikahäired, vaimupuue, liitpuue.
  • Suhtlemise alused ja eripärad suhtlemisel psüühikahäirega inimestega.
  • Tegevusvõime, eesmärgistatud tegevus.
  • Tegevusjuhendaja töövaldkond ja rollid.
  • Tegevuse analüüs ja kohandamine. Tegevusvõime hindamine.
  • Klienditöö meetodid.
  • Peamised töövõtted igapäevases hoolduses. Tegevusplaani koostamine.
  • Terviseseisundi jälgimine ja ravimiõpetuse alused.
  • Esmaabi väljaõpe.
  • Spetsiifilised oskused klienditöös: rühmatöö, probleemse käitumise juhtimine. Seksuaalsus ja seksuaalkasvatus.
  • Teraapilised ja arendavad tegevused klienditöös.
  • Praktika ja lõputöö.
ÕPITULEMUSTE HINDAMISE VIIS:
  • Tegevusplaani koostamine (iseseisev töö) ja suuline kaitsmine.
  • Praktiliste situatsioonülesanded.
  • Erinevad esmaabiülesanded.

HINDAMIS-KRITEERIUM:

  • Nõuetekohase tegevusplaani koostamine ning suuline kaitsmine positiivsele tulemusele. Tegevusplaan koosneb järgmistest komponentidest: teenust saava isiku vaatlusraport; rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud üldeesmärkide loetelu, alaeesmärgid, kokkulepped, tegevused alaeesmärkdie saavutamiseks ja tulemuste hindamine.
  • Juhendaja poolt etteantud situatsioonide lahendamine.
  • Esmaabi testi sooritamine positiivsele tulemusele.

TUNNISTUS/
TÕEND:

õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud koolitatavale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud koolitatavale väljastatakse tõend koolitusel osaletud mahu ja läbitud teemade kohta.

MUU INFO:

koolitus toimub 2 - 3 korda nädalas kl. 9.30 - 16.30. Koolitusel osalemise eeltingimuseks on kesktasemel arvuti kasutamise oskus ning veebis osalemisel on vajalik arvuti olemasolu ja internetiühendus.

KOOLITAJA: MARJU KOOR

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna ning kaitsnud teadusmagistrikraadi arengupsühholoogias. Viimased 22a. tegutsen psühholoogi ja koolitajana nii era- kui avalikus sektoris. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli õendusteaduskonna õppejõuna olen panustanud tervishoiuvaldkonna spetsialistide sotsiaalsete oskuste ja vaimse tervise arengusse. Täna toetan koolitaja ja superviisorina erinevaid meeskondi enese-, kriisi- ja konfliktijuhtimise ning suhtlemisoskuste teemadel. Käesolevalt on minu koostööpartneriteks näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Töötukassa, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Siseministeerium, Eesti Keele Instituut. Olen läbinud suhtlemis- ja motivatsioonitreeneri väljaõppe ning psühhosotsiaalse valdkonna superviisor - coachi väljaõppe (ISCI).
Koolitajan usun, et kõige paremini õpime me läbi kogemuse ja praktika. Seetõttu püüan oma koolitustel erinevate aktiivõppe meetoditega kaasata õppijaid tegevustesse, mis aitavad osalejatel leida ja enesekindlamalt praktiseerida uusi oskusi nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil. Tõenduspõhiste meetoditena kasutana kõige sagedamini MI (motiveeriva intervjueerimise), KKT (kognitiiv-käitumisteraapia), lahenduskeskse teraapia ja suhtlemistreeningu ning supervisiooni-coachingu tehnikaid.

KOOLITAJA: KAILI KÄESEL MAASTIK

Olen sotsiaalvaldkonnas töötanud üle 20 aasta ning usun, et tõeline sotsiaaltöö saab alguse südamest. Minu teekond on viinud mind erinevatesse hooldekodudesse ja sotsiaalasutustesse, samuti olen loonud ja juhtinud organisatsioone nagu MTÜ Masaan ja OÜ Keering. Olen tegutsenud nii tegevusjuhendaja, sotsiaaltöötaja, koolitaja kui ka ettevõtjana, mis annab mulle laiapõhjalise kogemuse ja praktilise teadmise valdkonnast. Erialase hariduse olen omandanud sotsiaalhooldaja ja tegevusjuhendaja väljaõppes ning sotsiaaltöö bakalaureuse- ja magistriõppes Tallinna Ülikoolis. Täna olen tegevusjuhendajate põhikoolitaja ning panustan igapäevaselt valdkonna professionaalsuse ja kvaliteedi tõstmisesse.
Minu töö- ja elufilosoofia põhineb veendumusel, et iga inimene väärib turvalist ruumi, kus teda kuulatakse, usaldatakse ja kus ta saab ise oma elu juhtida. Koolitajana seon oma pikaajalise töökogemuse ja akadeemilise tausta, pakkudes osalejatele nii praktilisi oskusi kui ka väärtuspõhist lähenemist. Väärtustan sotsiaaltöö kutse-eetikat ja inimkeskset koostööd, kus esikohal on alati inimene ja tema perekond.
Olen aktiivne Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liige ning ESTA Kesk piirkonna juhatuse liige. 2024. aastal valiti mind Eesti parimate sotsiaaltöötajate hulka, olles üks kolmest laureaadist konkursil „Aasta sotsiaaltöötaja“.

Üks minu motodest on Arthur Schopenhaueri mõte: „Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas.“ See tuletab mulle alati meelde, kui oluline on empaatia, ausus ja refleksioon igas professionaalses suhtes.

Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:

    • Kas Sinu vaimne tervis on hoitud e. märgid emotsionaalsel, füsioloogilisel ja suhete ja suhtlemise tasandil, mis näitavad, et stress/läbipõlemine “koputab uksele”.
    • Stressi/läbipõlemise riskifaktorid ja nende ennetamise ning toimetuleku võimalused. Mida saame muuta iseenda käitumises ja mõtlemiseks?
    • Milline on Sinu “seljakott” e. kust saavad alguse mõttemustrid, mis soodustavad stressi/läbipõlemise teket ning kuidas algatada mõttemustri muutusi. 
    • Enesehinnang ja – kindlus kui stressijuhtimise “tööriistad” e. kuidas suurendada/säilitada enesekindlus keerulistes olukordades. 
    • Muutuste algatamine stressi ennetamiseks/toimetulekuks e. väljatulek “mugavustsoonist”: peamised põhimõtted, ajalised piirid ja tagasilanguste ennetamise võimalused.
    • Emotsioonide ja ärevuse juhtimine pingelistes olukordades. Irratsionaalsete mõtete vähendamise võimalused. 
    • Stressijuhtimine käitumuslikul tasandil e. suhted ja suhtlemine erinevates olukordades.
    • Sisemise tasakaalu säilitamine kontrollimatutes olukordades. 
  •  
Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:
  • Muutustega kaasnevad psühholoogilised põhiprintsiibid ja takistused: tüüpilised mõttemustrid, hoiakud, eelarvamused ja varasemad kogemused.
  • “Gremlinid” meie sees ja nende purustamine. 
  • Takistuste vähendamise võimalused läbi sokraatilise sisekõne e. motivatsiooni suurendavad küsimused iseendale. 
  • Muutuste juhtimise protsess ja sellega kaasnevad emotsioonid ja mõtted e. kuidas vähendada irratsionaalsust ja algatada tegevusi, mis suurendavad motivatsiooni. 
  • Ambivalentsus ja selle ületamine. “Tahan-võin-saan-pean” dilammad enesemotivatsioonis.
  • “Mugavustsoonis” olemise võlud ja valud lühi- ja pikaajalises perspektiivis.
  • Enesemotivatsioon: kuidas leida ja aktiveerida sisemisi ressursse, et säilitada v. suurendada motivatsiooni. Tähelepanu suunamine eneseväärtustatuse toetamisele.

Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:

  • Miks on raske töömõtteid kodus “välja lülitada”? Rollist, isiksusest, varasemast “seljakotist” ja käitumisvalikutest ning teistest inimestest tingitud põhjused – mida saab nendega ette võtta?
  •  Olukordade hindamise viisid e. kuidas anda iseendale seletusi, mis töömõtteid kodus vaigistada aitavad.
  • Kui tubli Sa tegelikult olla tahad? Täiuslikkuse võlud ja varjuküljed.
  • Enesekindlus ja – hinnang e. kuidas muuta mõtlemist viisil, mis aitab töömõtted tööle jätta?
  • Sagedasemad mõtlemis- ja loogikavead, mis tulevad meiega töölt koju kaasa. 
  • Küsimused häirivate mõtete vaidlustamiseks. 
  • Lihtsamaid lahendusi töömõtete vähendamiseks (nt. prioriteetide inventuur, erinevad ümberlülitusvõtted, planeeritud “muretsemise aeg” jne.).

Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:

  • Mis on perfektsionism ja kuidas see väljendub läbi erinevate uskumuste ja käitumiste, millised on täiuslikkuse poole püüdlemise tagajärjed. 
  • Testime, kui palju on Sinus perfektsionismi.
  • Erinevad perfektsionismi tüübid (normaalne vs. neurootiline), e. millal hakkab see Sinu vaimset tervist ja igapäevast toimetulekut negatiivselt mõjutama?
  • Perfektsionismi tüübid ja kuidas seda läbi iseenda mõtete jälgmise paremini ära tunda ja tasakaalustada. 
  • Mis selles siis halba on, kui ma püüdlen täiuslikkuse poole?
  • Perfektsionistlikud “mängud” 
  • Kuidas täiuslikkust kontrolli all hoida e. saavutada tasakaal, mis tagab meile edu ja sisemise rahulolu. 
Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:
  • Mis on ärevus, peamised tekkepõhjused ja väljendusviisid (nt. üldärevus, sotsiaalärevus, esinemisärevus)?
  • Müüdid vs. reaalsus e. uskumused, hoiakud ja käitumised, mis meid ei toeta ning kuidas neist “välja astuda”
  • Ärevuse “nõiaring” ja kuidas sellest välja astuda. Mis toimub ärevuse korral inimese kehas, mõtetes ja tunnetes. 
  • Sagedasemad mõttemustrid ärevuse korral ja kuidas neid muuta e. küsimusi iseendale ärevuse ennetamiseks. Ettevalmistused enesekindlamalt ärevust tekitavatesse olukordadesse astumisel. 
  • Tasakaalustavad mõtted e. kuidas iseennast “maha rahustada”. Parema toimetuleku saavutamine ärev
  • Ümbersuunavad tegevused ja tehnikad e. parimad praktikad psühholoogi “tööriistakastist”
  • Kuidas aidata ärevat inimest e. lihtsamad sekkumistehnikad psühholoogiliseks esmaabiks.
Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:
  • Töökiusamine: mis see on, millised on erinevad väljendusviisid ja astmed.
  • Töökiusaja “profiil” ja käitumise ajendid e. miks on vaja teisi kiusata ja kas me saame kiusajat kuidagi muuta või mõjutada?
  • Töökiusamise põhjuste peamised kategooriad. Mida saame ette võtta?
  • Töökiusu lühi- ja pikaajalised tagajärjed; erinevad füüsilised ja vaimsed tervisehäired (nt. PTSD, ärevus jne.), mis kiusamise ohvril väljenduvad.
  • Töökiusu ennetamise ja peatamise võimalused organisatsiooni ja indiviidi tasandil.
  • Ohvri traumaspetsiifilised reaktsioonid töökiusu korral ja kuidas käituda e. erinevad valikuvõimalused traumeeriva olukorraga toimetulekuks.
  • Negatiivse enesehinnangu kujunemise aluseks olevate automaatmõtete vähendamine; eneseusu säilitamine/tugevdamine.
Teemad ja küsimused, millele vastust otsime:
  • Kus sa hetkel oma eluteel oled e. Sinu kogemused ja inimesed Sinu ümber, kes on aidanud saada enesekindlamaks.
  • Mis on enesehinnang ja kuidas see tekib?
  • Milline on Sinu enesehinnang täna e. test selle kinnitamiseks.
  • Püsiv vs. seisundi enesehinnang: erinevused, mis mõjutavad igapäevast toimetulekut.
  • Madal vs. kõrge enesehinnang e. miks äärmused ei ole head. Kuidas need väljenduvad Sinu igapäevases suhtlemises ja suhetes ning millised on lühi- ja pikaajalised tagajärjed Sinu vaimsele tervisele.
  • Enesehinnangu ja -kindluse suurendamise nipid psühholoogi tööriistakastist. Kuidas muuta mõtlemist ja suhtumist viisil, mis aitab Sul ennast rohkem väärtustada.
  • Teiste heakskiit e. miks me seda vajame ja kuidas eristada, millele ja kuidas reageerida.
  • Lisamõtteid Sinu enesekindluse suurendamiseks ja vaimse tervise tugevdamiseks.

Topics:

  • Overview of the main sources of stress: stressors and stress models
  • Our internal warning signs: physical, intellectual, emotional and social stress signals. 
  • The ability to recognize different types of fatigue and exhaustion levels, and taking responsibility for self-care
  • Self-diagnosis: mapping stress states and personal stress reactions.

Topics:

  • Physical well-being, tension, fatigue, and capacity. Physical movement, body awareness, conscious breathing and breathing exercises, relaxation, exercises to activate physical energy, physical contact and boundaries; posture and power poses.

  • Intellectual capacity and self-management: mental fatigue and mental capacity. Awareness of mental activity (intrusive thoughts, beliefs, overthinking and worrying, negative self-talk, cognitive distortions) and its effects on anxiety, stress, and depression. Cognitive reframing of automatic thoughts. Conscious direction of attention, openness, and curiosity, different ways to activate and relax brain activity; mindfulness exercises, visualization, learning activities that generate good feelings, relaxation, and stimulation.

  • Emotional wisdom and resilience: emotional fatigue and resilience. Positive psychology. Emotional intelligence: understanding and expressing emotions; various exercises to manage emotions—grounding/boosting, the RAIN method, metta practices (loving-kindness meditation).

  • Social level: relationships, social fatigue, and social well-being. The ability to be alone and the importance of social connections, teamwork, feedback and recognition.

  • Spiritual vitality and spiritual fatigue. Asking important questions. How to cleanse and nourish your soul? Finding meaning in life and work. Connection with life and the world around us. Kindness.

Topics:

  • Work and the work environment are part of the problem, but they are also a large part of the solution.
  • Emotion regulation and self-management in stressful or conflicting work situations with clients and colleagues.
  • Skills and the ability to release tension and negative burdens from work situations.
  • Self-regulation practices, self-management, handling your emotions (both during and after the situation), and techniques for releasing emotions.
  • Various practical exercises.

Koolitusampsu tellimine

Karolina Kamenik - koolitusjuht

+372 521 5046

koolitused@jako.ee